𝐅𝐀’𝐀𝐒𝐀’𝐎𝐆𝐀 𝐎 𝐋𝐀𝐅𝐎𝐆𝐀 𝐀 𝐋𝐄 𝐒𝐀𝐌𝐎𝐀 𝐎𝐁𝐒𝐄𝐑𝐕𝐄𝐑 𝐄 𝐔𝐈𝐆𝐀 𝐈 𝐓𝐎𝐆𝐀𝐅𝐈𝐓𝐈𝐆𝐀 𝐎 𝐋𝐄 𝐏𝐀𝐋𝐄𝐌𝐈𝐀 𝐈 𝐍𝐈𝐔 𝐒𝐈𝐋𝐀 𝐈Ā 𝐒𝐄𝐓𝐄𝐌𝐀 𝟐𝟎𝟐𝟓. 𝐒𝐎’𝐎’𝐔𝐏𝐔 𝐀 𝐋𝐄 𝐌Ā𝐋O:
O lafoga a le Samoa Observer e uiga i le toe fa’aolaina o vaegātupe a le Palemia, sa fa’atupeina ai ona togafitiga i Niu Sila iā Setema i le tausaga na te’a nei, o ni lafoga e sēsē ma e lē fa’amaonia.

O lo’o silafia e le atunu’u, sa tu’uva’a fa’anatinati ‘ese atu le Ta’ita’i o le Mālō mo togafitiga fa’anatinati i Niu Sila iā Setema 2025.
Talu ai ona o le fetu’una’iga o tulaga tau tupe a le Mālō i lenā taimi, ma le vave mo’omia ona malaga ‘ese atu le Palemia mo ona togafitiga.
Sa ia finagalo ai e fa’atupe atoa e lona ‘āiga pasese o va’alele ma tau o ona togafitiga, ma sa fa’apenā ona fai.
O aiaiga o Faiga Fa’avae a le Mālō, e agava’a le Palemia i togafitia ma siaki fa’afoma’i i Niu Sila, e fa’atupeina atoa e le polokalame a le Mālō mo gasegase e auina i fafo mo togafitiga.
I lea vala, sa fa’ai’ugāfonoina ai e le Kapeneta iā Setema o le tausaga na te’a nei, le toe fa’aolaina e le Mālō o vaegātupe uma o pasese ma tau o togafitiga i le Palemia.
Peita’i i le toe taliu manuia mai ai o le Palemia i Samoa iā Novema o le tausaga na te’a nei, sa ia fa’ailoa manino ai lona finagalo i le Kapeneta, ua mae’a ona totogi uma ona togafitiga ma pasese e lona ‘āiga, ma o le ā ia lē talosagaina le toe fa’aolaina o nei vaegātupe mai le Mālō.
Sa ia fa’ailoa fa’alaua’itele fo’i lona finagalo i se tasi o ana Fonotaga ma Tusitala iā Novema o le tausaga na te’a nei, ina ua tāpā sona fingalo i lenei matā’upu.
E o’o mai i le asō e le’i toe fa’aolaina e le Mālō vaegātupe sa fa’atupe ai pasese ma togafitiga o le afioga i le Palemia.
O lafoga a le Samoa Observer talu ai nei e uiga i le toe fa’aolaina o vaegātupe a le Palemia, sa fa’atupeina ai ona togafitiga i Niu Sila iā Setema i le tausaga na te’a nei, o ni lafoga e sēsē ma e lē fa’amaonia.

O lo’o silafia e le atunu’u, sa tu’uva’a fa’anatinati ‘ese atu le Ta’ita’i o le Mālō mo togafitiga fa’anatinati i Niu Sila iā Setema 2025.
Talu ai ona o le fetu’una’iga o tulaga tau tupe a le Mālō i lenā taimi, ma le vave mo’omia ona malaga ‘ese atu le Palemia mo ona togafitiga, sa ia finagalo ai e fa’atupe atoa e lona ‘āiga pasese o va’alele ma tau o ona togafitiga, ma sa fa’apenā ona fai.

O aiaiga o Faiga Fa’avae a le Mālō, e agava’a le Palemia i togafitia ma siaki fa’afoma’i i Niu Sila, e fa’atupeina atoa e le polokalame a le Mālō mo gasegase e auina i fafo mo togafitiga.
I lea vala, sa fa’ai’ugāfonoina ai e le Kapeneta iā Setema o le tausaga na te’a nei, le toe fa’aolaina e le Mālō o vaegātupe uma o pasese ma tau o togafitiga i le Palemia.

Peita’i i le toe taliu manuia mai ai o le Palemia i Samoa iā Novema o le tausaga na te’a nei, sa ia fa’ailoa manino ai lona finagalo i le Kapeneta, ua mae’a ona totogi uma ona togafitiga ma pasese e lona ‘āiga.
Ma o le ā ia lē talosagaina le toe fa’aolaina o nei vaegātupe mai le Mālō.

Sa fa’ailoa fa’alaua’itele fo’i e le Palemia lona finagalo i se tasi o ana Fonotaga ma Tusitala iā Novema o le tausaga na te’a nei, ina ua tāpā sona fingalo i lenei matā’upu.
E o’o mai i le asō e le’i toe fa’aolaina e le Mālō vaegātupe sa fa’atupe ai pasese ma togafitiga o le afioga i le Palemia.



Post Views: 3,047













